Juhtimine ja kommunikatsioon. Õpipäevik.

 Juhtimine ja kommunikatsioon õpipäevik

🙇‍♀️📚📑

05.09.2024

Kuulasin loengut, kus räägiti juhina ja juhatajana tegutsemise erinevustest, toetudes Simon Sineki ideedele. Liidrid inspireerivad meeskonda ja seavad pikaajalise strateegilise suuna, luues kultuuri, kus töötajad tunnevad end turvaliselt ja saavad oma potentsiaali avada. Juhatajad keskenduvad protsesside kontrollimisele, reeglite järgimisele ja lühiajaliste eesmärkide saavutamisele, tagades töö stabiilsuse.

Mulle jäi meelde, et liidrid loovad emotsionaalse sideme ja mõistavad meeskonna motivatsiooni, aidates töötajatel oma tugevusi arendada. Samal ajal juhatajad keskenduvad rohkem ülesannetele ja peavad meeskonda vahendiks eesmärkide saavutamiseks. Parim juht suudab aga tasakaalustada mõlemad rollid, inspireerides ja samal ajal hoides tööprotsesse kontrolli all.

Oluliseks jäi ka emotsionaalse intelligentsuse roll. Võime oma emotsioone juhtida ja teiste tundeid mõista aitab juhil lahendada konflikte ning luua motiveerivat ja toetavat töökeskkonda. Just empaatia ja suhtlemisoskus aitavad meeskonda inspireerida ja hoida seda tõhusana.

Lisaks räägiti, kuidas juhtimine on seotud isikliku arengu ja meeskonnatööga. Liidrid loovad keskkonna, kus töötajad tunnevad, et nende ideid väärtustatakse, mis omakorda arendab initsiatiivi ja koostööoskusi. Samal ajal juhatajad tagavad, et ülesanded saaksid korrektselt ja õigeaegselt täidetud.

Huvitav oli ka Johari akna mudel, mis aitab paremini mõista nii iseennast kui ka suhteid meeskonnas. Selle mudeli abil saab juht tugevdada usaldust ja parandada suhtlust, vähendades “pimedat tsooni” tagasiside kaudu. See aitab luua avatud ja koostööle orienteeritud töökeskkonna.

Kokkuvõttes jäi selgeks, et tõhus juhtimine nõuab tasakaalu liidri ja juhataja omaduste vahel. Parimad juhid suudavad inspireerida meeskonda, luua pikaajalist visiooni ja samal ajal tagada, et igapäevased ülesanded oleksid hästi korraldatud. Selline lähenemine loob produktiivse ja motiveeriva töökeskkonna, mis sobib kaasaegse kiiresti muutuva maailma väljakutsetega.

Noorsootöö ja eestvedamine on omavahel seotud juhtimise, mentorluse ja arendamise protsessi kaudu. Mõlemal juhul on oluline inimesi inspireerida ja motiveerida, korraldada tegevusi ja luua tingimused nende kasvamiseks. Juht peab sarnaselt noorsootöötajaga suutma luua usalduslikke suhteid, toetama meeskonnatööd, arvestama igaühe vajaduste ja potentsiaaliga ning panustama ühiste eesmärkide saavutamisse.

👨‍💼👩‍💼

12.09.2024 

LIIDRI KOMPETENTSID:

1.TERVIKPILDI OMAMINE

2.EESMÄRKIDE SEADMINE JA PLANEERIMINE

3.KOMMUNIKATSIOON, KUULAMINE, INFORMEERIMINE JA KAASAMINE

4.MOTIVEERIMINE, DELEGEERIMINE JA TAGASISIDESTAMINE

5.VASTUTUSE VÕTMINE

6.ENESE ARENDAMINE

 Coachiva juhi 4 baasoskust:

1.KUULAMINE

2.KÜSIMUSTE KÜSIMINE

3.KUIDAS VAIKUS VÄLJA PIDADA

4.KUIDAS FOOKUST HOIDA

1. Inimesed väldivad sageli vastutust, kartes eksimusi, võimalikku kriitikat ja tagajärgi.

2. Meeskonna kaasatuse suurendamiseks, töökoormuse jaotamiseks ja otsuste tegemise parandamiseks tuleb juhtide kohustusi jagada.

3. Juhid ei pruugi vastutust jagada täieliku kontrolli soovi, meeskonna usalduse puudumise või hirmu tõttu lõpptulemuse pärast.

Motivatsioon on see, mis paneb inimese midagi tegema. Seda on vaja selleks, et püsida motiveeritud, jõuda paremini ja saavutada oma eesmärgid ka siis, kui tekivad väljakutsed.

Oleksime kõik märksa targemad, kui me rohkem kuulaksime. 

Mitte ainult sõnu kuuldes, vaid kuulates ning 

mitte mõeldes sellele, mida me ütlema hakkame.“ 

 

Delegeerimine on see, kui delegeerite ülesandeid teistele inimestele nende täitmiseks. See aitab keskenduda olulisematele asjadele ning võimaldab teistel areneda ja töös osaleda.

Pole vaja karta oma eesmärke muuta, sest see võimaldab kohaneda uute tingimuste ja oludega. Eesmärkide paindlikkus aitab leida sobivamaid ja saavutatavamaid eesmärke, mis vastavad paremini teie huvidele ja võimalustele. See on osa kasvu- ja arenguprotsessist, mis aitab teil edasi liikuda ja edu saavutada.

Agressiivne juhtimisstiiltähendab, et juht on domineeriv ja autoritaarne, tihti kasutab jõhkrust või survet, et saavutada eesmärke. Selline stiil võib tekitada töökeskkonnas stressi ja kartust ning vähendada töötajate motivatsiooni ja rahulolu. Agressiivne juhtimine keskendub sageli kontrollile ja korralduste andmisele, mitte meeskonna kaasamisele ja koostööle.

Ebakindel, alistuv juhtimisstiil tähendab, et juht on ebamugavuses ja kardab teha otsuseid, sageli vältides vastutust ja kontrolli. Ta võib olla liiga leebe, laskudes teiste arvamustel ja soovidel endale liiga palju mõjuda. Selline stiil võib viia ebatõhusa juhtimiseni, madala motivatsiooni ja selgete suuniste puudumiseni meeskonnas.

Kehtestav juhtimisstiil tähendab, et juht on kindel, enesekindel ja autoriteetne, kuid mitte autoritaarne. Ta seab selged eesmärgid ja ootused, pakub struktureeritud juhiseid ja toetust, samas olles avatud suhtlemiseks ja tagasisidele. See stiil tasakaalustab juhtimise ja koostöö, aidates luua efektiivset ja motiveeritud meeskonda.

Coachiva juhi rollis on oluline

Uskuda, et inimene saab hakkama ja annab endast hetkel parima.

2.Hoida dialoogi

3.Luua turvaline keskkond

4.Usaldada protsessi ennast

5.Olla usaldusväärne ja autentne

6.Olla eneseteadlik

7.Hoida iseennast parimas vormis

Holokraatia on organisatsiooni juhtimise meetod, mis hõlmab võimu ja vastutuse jaotamist töötajate vahel, mitte selle koondamist tippjuhtide kätte. See süsteem kasutab selgeid rolle ja protsesse, et aidata inimestel tõhusalt meeskonnana töötada ja muutustega kiiresti kohaneda. Traditsioonilise hierarhia asemel keskendub holokraatia paindliku struktuuri loomisele, kus otsused tehakse konsensuse ja arutelu kaudu konkreetselt määratletud ringides ja rollides.

Hierarhia on korraldussüsteem, milles elemendid on jaotatud tasanditeks, kusjuures iga tasand kontrollib või haldab elemente madalamatel tasanditel. See on struktuur, milles on selge käsu- ja aruandlusahel. Hierarhia aitab korraldada ja koordineerida tegevusi, määratleda vastutust ja volitusi ning tagada ülesannete täitmine ja organisatsiooni eesmärkide saavutamine.

🕐

Seminaril 21.10.2024 räägiti meile ajajuhtimisest. Lektor rõhutas, et tõhus ajajuhtimine on võtmetähtsusega tootlikkuse tõstmiseks ja stressi vähendamiseks. Peamised ideed, mille ma seminarilt kaasa võtsin, on järgmised:

1. Ülesannete prioriseerimine — oluline on osata eristada tähtsaid ja kiireloomulisi ülesandeid. Selleks saab kasutada Eisenhoweri maatriksit, mis jagab ülesanded neljaks kategooriaks: tähtsad ja kiireloomulised, tähtsad, kuid mitte kiireloomulised, kiireloomulised, kuid mitte tähtsad, ning ei kiireloomulised ega tähtsad. See aitab keskenduda olulistele asjadele.

2. Planeerimine — päeva või nädala plaani koostamine aitab vältida kiirustamist ja segadust. Lektor soovitas alustada hommikut ülesannete nimekirja koostamisega ja aja jaotamisega igaühe jaoks, arvestades oma tootlikkuse tippe.

3. Mitme ülesande korraga tegemise vältimine — rõhutati, et mitme asja tegemine samal ajal vähendab tootlikkust. Paremini on keskenduda ühele ülesandele ja lõpetada see, enne kui minnakse järgmise juurde.

Need tehnikad osutusid kasulikeks ja panid mind ümber vaatama oma lähenemisi ajajuhtimisele, muutes need organiseeritumaks ja teadlikumaks. 

Pärast teemat ajajuhtimisest kuulasime intervjuude ettekandeid juhtidega, kes jagasid esmakordselt oma vastuseid esitatud küsimustele. Need lood pakkusid ainulaadse võimaluse näha, kuidas kogenud juhid toime tulevad oma tööalaste väljakutsetega ning milliseid strateegiaid nad kasutavad aja ja meeskonna juhtimiseks.

Nende kuulamine oli eriti kasulik, kuna juhid jagasid konkreetsi näiteid oma praktikast, mis aitas mul paremini mõista, kuidas varem arutletud teoreetilisi kontseptsioone praktikas rakendatakse. See tegi teabe arusaadavamaks ja aktuaalsemaks. Iga juht esitles oma meetodeid ja lähenemisviise, mis näitas, kui oluline on strateegiate kohandamine vastavalt olukorrale ja meeskonnale. See inspireeris mind leidma oma teid juhtimises ja liidri rollis.

Küsimustele antud vastused käsitlesid reaalseid probleeme, millega meeskonnad silmitsi seisavad. Nende avatud vastused aitasid mul mõista, kuidas keerulistes olukordades käituda ja kuidas kolleegidega paremini suhelda. Need intervjuud mitte ainult ei laienenud minu arusaam juhtimisest, vaid pakkusid ka praktilisi nõuandeid, mida saan rakendada oma töös ja isiklikus elus.

🎤🎙️

22.10.2024 esitlesin oma intervjuu tulemusi juhiga. Minu intervjuuvestluskaaslaseks oli Sillamäe noortekeskuse juht, ja jagasin oma kogemusi esimeses isikus.

Intervjuu käigus sain teada palju huvitavat juhtimise kohta ning milliste raskustega juhid oma töös silmitsi seisavad. Üks peamine punkt, mis mind üllatas, oli vajadus kohaneda muudatustega. Ta rääkis, et noorsootöös tekivad sageli ettenägematud olukorrad, mis nõuavad kiiret reageerimist ja paindlikkust lähenemistes.

Samuti sain aru, kui oluline on usalduslike suhete loomine meeskonnas. Ta rõhutas, et avatus ja ausus suhtlemises aitavad luua keskkonna, kus töötajad tunnevad end mugavalt, jagades oma ideid ja probleeme. See omakorda soodustab tootlikumat tööd ja parandab meeskonna üldist dünaamikat.

Lisaks rääkis ta väljakutsetest, mis on seotud noorte motiveerimisega. Noorte huvi hoidmine ja kaasamine projektidesse on pidev ülesanne, mis nõuab loovat lähenemist ja sihtrühma vajaduste mõistmist. Need teadmised ja kogemused, mida ma intervjuu käigus sain, andsid mulle uue arusaama sellest, mida tähendab olla juht ja kuidas toime tulla selles rollis tekkivate raskustega.

Pärast minu ja minu kursusekaaslaste intervjuude esitlust kuulasime ja arutasime teemat läbipõlemine töökeskkonnas. Arutelu keskendus sellele, kuidas ja kedat läbipõlemine mõjutab ning kelle vastutus on läbipõlemine.

Arutelu käigus sain teada, et läbipõlemine võib mõjutada mitte ainult üksikuid töötajaid, vaid ka kogu meeskonda. See seisund avaldab negatiivset mõju tootlikkusele, meeskonna moraalile ja üldisele õhkkonnale. Arutelus rõhutati, et on oluline osata ära tunda läbipõlemise tunnuseid nii enda kui ka kolleegide juures, et õigeaegselt toetust pakkuda.

Samuti rääkisime sellest, et vastutus läbipõlemise ennetamise eest ei lasu mitte ainult töötajatel, vaid ka juhtidel. Juhid peaksid looma tervisliku töökeskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja toetatuna. See hõlmab töö ja isikliku elu tasakaalu tagamist ning praktikate rakendamist, mis toetavad vaimset heaolu.

Selle teema arutamine andis mulle sügavama arusaama läbipõlemise ennetamise olulisusest ja rollist, mida igaühel meist on toetava töökeskkonna loomisel.

📕

11.11.2024 osalesin seminaril, kus mul oli võimalus esitleda oma mõtteid ning jagada ideid, mida olin saanud Brene Browni raamatust “Julgege juhtida”. Oma ettekandes tõin esile raamatu peamised ideed ja põhimõtted, sidudes need enda kogemuste ja tähelepanekutega. Rääkisin, kuidas Brene Brown rõhutab haavatavuse tähtsust juhtimises ning seda, kuidas julgus ja avatus aitavad luua usalduslikke suhteid meeskonnas. Samuti kirjeldasin, kuidas autentne suhtlemine ja oskus võtta riske mõjutavad positiivselt nii juhi kui ka tema meeskonna tööd.

Lisaks kuulasin huviga oma kursusekaaslasi, kes esitlesid samuti huvitavaid raamatuid ja autoreid. Igaüks tõi välja inspireerivaid mõtteid ja õpetusi, mis andsid mulle uusi vaatenurki juhtimise ja enesearengu teemadel. Seminar oli täis sisukaid arutelusid, mis aitasid avardada arusaamist erinevatest juhtimisstiilidest ja põhimõtetest.

Seminari oli mul võimalus kuulata ka meie õppejõu ettekannet tema teekonnast juhtimise valdkonnas. Tema kogemused ja jagatud õppetunnid aitasid paremini mõista, kuidas praktilised oskused ja teoreetilised teadmised ühenduvad tõhusas juhtimises. See seminar oli väärtuslik kogemus, mis pakkus nii eneseväljendus- kui ka õppimisvõimalusi.